Eesti alevitest kõige suurejoonelisemalt kujundati ja arendati 1874. aastast kuni 19. sajandi lõpuni Narva-Jõesuu kuurorti. Väikesesse Hungerburgi kalurikülla ehitati arvukalt erinevas stiilis puidust suvemaju-villasid. Kalurikülast suvituskeskuse tegemise mõte pärines Narva linnapealt Adolph Friedrich Hahnilt, tööd juhtis Narva linnaarhitekt Aleksandr Novitski, hiljem tema järeltulija Nikolai Opatski. Eeskuju võeti oma aja kõige moodsamatest kuurortidest, eelkõige Brightonist Inglismaal. Läänemere ääres oli Narva-Jõesuul ka „vendi-õdesid“ – Ratshof Königsbergis ja Kaiserwald (nüüdne Mežaparks) Riias. Narva-Jõesuu planeering oli omas ajas väga uudne. Siia planeeriti uued tänavad, rajati veevärk, kaevati kuivenduskraavid, sillutati teid ning ehitati luteriusu Niguliste ja õigeusu Vladimiri kirik, suurte kruntidega rohelusse uppuvad villad, alevi keskele jäeti looduspargid. Narva ja Peterburi kaupmehed ja töösturid ehitasid siia omanäolise arhitektuuriga maju, millest kujunes täiesti erilaadne Narva-Jõesuu stiil. Selle üheks mõjutajaks on peetud Eesti varaseimat nn Šveitsi stiilis hoonet, praeguseks hävinud Alexander von Stieglitzi villat Narva Kreenholmi asumis (1852).
Pööningu sügisnumbris nr 3 (39) / 2023 esitleme Narva-Jõesuu rikkalikku arhitektuuri ja tutvume sealsete kultuurilooliste pärlitega.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: autori kogu
