Piimavalgu baasil toodetud kaseiin ehk galaliit, rahvakeeles kunstsarv, oli sajand tagasi uudne ja armastatud materjal, mille kasutamisvõimalused olid väga avarad. Erinevalt paljudest teistest toonastest kunstmaterjalidest, mille aluseks oli kergesti süttiv tselluloid, ei olnud piimavalgust kunstsarv tuleohtlik. Plastmassi eelkäijana oli kerge ja vastupidav piimaplastik aksessuaaride maailma lemmik, seda kasutati kodusisustuses, mööblitööstuses ning mujal. Kunstsarve nimetus võeti kasutusele seetõttu, et materjali sai värvida lugematustes toonides. See võimaldas valmistada odavast valgumassist kalliste materjalide – näiteks sarve, koralli, pärlite, merevaigu, elevandi- ja kilpkonnaluu, erinevate poolvääriskivide – imitatsioone.
Pööningu sügisnumbris nr 3 (27) / 2021 tutvustame 20. sajandi alguse Eestis – ja peagi kogu maailmas – ilma teinud piimaplasti- ehk kaseiinitööstust ning uudsest materjalist valminud tooteid.
Autor: Anne Ruussaar
Fotod: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Järvamaa muuseum, Läänemaa Muuseumid, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, Saaremaa Muuseum, Tallinna Linnamuuseum, erakogu
