Tänapäeval on püsilillede abil moes kujundada laiuvaid vabakujulisi alasid. Taimed on seal omavahel läbipõimunud ja eri liikidest rühmad lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Need alad on kui kirevad looduslikud lilleaasad, mille loomulik väljanägemine on siiski rangelt kontrollitud.
Vanasti hoiti lillepeenral erinevad taimed teineteisest kindlalt lahus ja sageli vaatas nende vahelt vastu must muld. Ka sellised peenrad ei ole kuhugi kadunud, sest kõikjale moodsad istutusalad ei sobi ja igale poole ei ole neid võimalik rajada. Seetõttu pole paha meelde tuletada, kuidas traditsioonilise püsilillepeenra tegemine käib.
Pinnase ettevalmistamine
- Sirgete servadega peenar märgitakse maha nööriga. Vabakujulise peenra puhul on selleks hea kasutada kastmisvoolikut.
- Peenraserv lõigake labidaga sirgeks ja eemaldage murukamar.
- Kaevake kogu peenraala vähemalt labidalehe sügavuselt läbi ja noppige välja kõik umbrohujuured. See on raske ja aeganõudev töö, aga tulemus on tunduvalt parem ja umbrohuvabam, kui papi- või ajalehepeenra tegemisel. Viimast võib kasutada siis, kui rajatav peenar on väga suur ja viljakat istutusmulda piisavalt.
- Kaevamisel lisage pinnasesse kõdusõnnikut või sõelutud kompostmulda.
Lillede valik ja paigutus[1]
- Peenral võiks õieilu jätkuda kevadest sügiseni. Valikul võib silmas pidada ka õievärvi või lehekuju kokkusobivust.
- Kõrgemad lilled paigutage peenras tahapoole ja nende ette istutage madalamaid.
- Kui peenar on mitmelt poolt vaadeldav, sättige kõrgemad taimed keskele ja madalamad äärtesse.
- Juurevõsude abil kiiresti paljunevaid laiutavaid lilli (õiekas ja kaunis aster, talijorjen, seebilill) ei soovita teistega koos peenrasse istutada, vaid leida neile omaette kasvukoht.
- Peenrasse võite lisada ka üheaastaseid lilli, kuigi püsililled kasvavad tavaliselt suve jooksul nii suureks, et kipuvad nende vahele istutatud suvikuid varjama.
Istutamine
- Enne istutamist tuleb taimed korralikult läbi kasta.
- Paljasjuurseid taimi on hea istutada maikuus ja uuesti augusti keskpaigast septembri II pooleni. Sügisel hiljem istutatud taimed ei pruugi korralikult juurduda ja võivad talvel hukkuda.
- Väljakaevatud taimede suured puhmikud harutage väiksemateks tükkideks. Vajadusel võib selleks appi võtta noa või labida.
- Taimejuurte vahelt katsuge kätte saada kõik umbrohtude juured. Iseäranis tülikad on naat ja orashein.
- Katmata juurtega taimi ärge jätke kauaks õhu kätte.
- Potitaimi tohib istutada suvi läbi.
- Potis keerdu kasvanud juured harutage lahti.
- Istutage taimed sama sügavale kui nad ennegi kasvasid. Jälgige seda eriti pojengide puhul, kes ei taha liiga sügavale sattudes enam õitseda.
- Muld vajutage juurte ümber kõvasti kinni. Istutamise lõpetab jälle korralik kastmine, et juured pinnasega veel parema kokkupuute saaksid.
Multšimine
Tänapäevast koorepuruga multšimist vanasti ei tuntud ja rohimisest sellise peenra puhul pääsu ei ole. Aga eks viimane olegi üks aednikutöö võlusid. Toitainete lisamiseks võib aeg-ajalt peenrale raputada sõelutud kompostmulda.
Valmis peenra võite endale meelepärasel viisil ääristada. Kõrgem piire on hädavajalik, kui majapidamises on koduloomi või –linde, kes peenrale ligi pääsevad. Edasi järgnevad juba tavapärased hooldustööd. Vastutasuks rõõmustavad taimed aiapidajat lopsaka kasvu ja rikkaliku õitsemisega.
Autor: Anneli Banner
Fotod: Eesti Vabaõhumuuseum, Põlva Talurahvamuuseum, autori kogu.
Telli Pööning koju käima!
Ajakirja saab tellida siit: https://tellimine.ee/est/pooning-11791 või telefonil 617 7717 (Express Post).
Pööningu varasemaid numbreid saab tellida toimetusest e-posti aadressil toimetus@ajakiripooning.ee
[1] Traditsioonilistest aiataimedest saab lugeda Pööningu 2016.a. numbritest 1 (2) ja 2 (3).
