Tartu-Petseri-Pihkva maantee äärde, Võhandu jõe kallastele, paika, kust hargnevad teed Võrru ja Põlvasse, Pühale Miikaelile pühendatud luterliku kihelkonnakiriku, Püha Sakaria ja Elisabeti õigeusukiriku ning Räpina mõisakeskuse ümber kujunenud Räpina ehk võro keeles Räpinä alevikus elas 20. sajandi algul 400 inimese ümber. Aleviku suurim tööandja ning asumi välisilme ja avaliku elu kujundaja oli 1734. aastal tööle hakanud mõisa paberivabrik – Eesti vanim siiani järjepidevalt tegutsev tööstusettevõte.
Räpina arhitektuurilist ilmet kujundab suurel määral Võhandu jõe paisjärv, mille kallastel paikneb selle ajalooline keskus – Miikaeli kirik, mõisa klassitsistlikus stiilis peahoone (Sillapää loss) ja park, mida 19. sajandil kujundas ka pargiarhitekt Walter von Engelhardt, ning paberivabrik.
Pööningu kevadnumbris jalutame ringi Räpinas ning tutvume sealsete arhitekuuri- ja kultuurilooliste pärlitega.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi, Rene Seeman
