Tapa on üks neist Eesti alevitest-väikelinnadest, mis on sündinud ja arenenud tänu raudteele. 1870. aastal avatud Paldiski-Tapa-Narva-Gatšina raudteeliinile lisandus kuus aastat hiljem harutee siit Tartusse ning Tapast sai tähtis raudteesõlm. Ent raudtee on olnud Tapa jaoks nii õnn ja kui ka õnnetus, mis tuli eriti selgesti ilmsiks II maailmasõja ajal.
1899. aastal elas alevikus, kuhu oli juba ehitatud 85 elumaja, 928 inimest. Lisaks raudteele, mis andis tööd väga paljudele tapalastele, arenesid siin vilkalt ka väiksemad ja suuremad ettevõtted ning poeärid.
Tsaariaegsest Tapast on II maailmasõja hävitavate sündmuste tõttu vähe alles, huvitavamaid näiteid leiab Laialt tänavalt. Vene impeeriumi lagunemisel 1917 sai Tapa Eestis ühena esimestest omavalitsusega alevi õigused, linnaks sai ta 1926. aastal.
Pööningu suvenumbris nr 2 (26) / 2021 reisime raudteelinna Tapale ning vaatame üle sealsed arhitektuuri- ja kultuuriloolised pärlid.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi
