Uus Nõukogude riigikord tõi endaga kaasa muutusi ka toitlustuses ja toidukultuuris: esmalt muudeti eraomand ühisomandiks ning riik võttis üle varasemad erakätes olnud toitlustusasutused. Veel 1940. aastatel leiti restoranide ülevaatustel sageli, et söögikohtades pakutakse toitu kehtestatud hindadest kallimalt – eesmärgiga tegeleda ettevõtlusega. Teisenesid toitlustusasutuste nimed: maapiirkondades ja väikelinnades tegutsesid restoranid veel endiste nimedega, Tallinnas oli söögikohtade nimede muutusi näha varem. Tsentraliseeriti nii hinnad kui ka menüüd, kooskõlastati menüüde kaloraažid, lahendati pideva toiduainete puuduse küsimusi menüüdes.
Võidelda tuli ka tooraine puudusega. Seda loeme välja näiteks Eesti NSV Kaubandusministeeriumi vastusest Pärnu Kaubastu direktori k.t sm J. Klemmile: „Seoses sellega, et 1954. a. IV kvartalis esines raskusi kanamunade hankimisel, Eesti NSV Kaubandusministeerium lubab ajutiselt kuni 1. aprillini 1955. a. Pärnu Kaubastu poolt ette pandud retseptides kasutada kanamunade asendusainena täispiima.“
Pööningu sügisnumbris 3 (22) / 2020 kirjutame nõukogudeaegsest korrektuurist toitlustusasutustes ning lausa jaburuseni küündinud nõudmistest ning muudatustest menüüs.
Autor: Heli Nurger
Fotod: Eesti muuseumid ja arhiivid
