Seltsimajad on olnud nii vabamõtlemise kui ka massipsühhoosi või üheshingamise – oleneb maitsest – kantsideks. Neist on alguse saanud poliitilised liikumised, laulu- ja tantsupeod, kutselised teatrid, aga ka näiteks tuletõrje.
Arhitektuurses plaanis on erialaseid või ühiseid koostegemisi ikka soov mõnes meeldivas kohas pidada ja võimaluse korral ka enesele selle jaoks maja ehitada. Nii need seltsimajad sündisid.
Tänavusele laulupeosuvele mõeldes teeb Pööningu suvenumber lugejatega kaasa tuuri Eestimaa seltsimajadesse. Artiklis on rohkesti ajaloolisi fotosid ka tänaseks hävinenud hoonetest.
Autor: Karin Paulus
Fotod: muuseumide kogud
