Kohtla-Järve kõige vanem linnaosa on Järve asum, mille arhitektuurset üldilmet on mõjutanud Saksa aedlinnade traditsioon. Tehasest veidi kaugemal valmisid 1920. aasta esimesel poolel põlevkivitööstuse teenistujate paekivist elamud, mida tuntakse rahvasuus Siidisuka asumina. Nagu nimigi viitab, elasid seal tehase juhtkonna töötajad, insenerid ja kõrgema järgu ametnikud, kelle palk võimaldas naisperele puuvillaste asemel siidist sukki soetada. Siidisuka elamud ja korterid olid parema ehituskvaliteedi ja suuremate mugavustega.
Linnaosa planeeris üks vabariigi nimekamaid arhitekte, hilisem Tallinna linnaarhitekt Eugen Habermann (1884–1944). Planeeringus on näha mõjutusi arhitekti Saksamaal omandatud haridusest ning seal nähtud aedlinna-tüüpi linnaosade projekteerimisest.
Pööningu talvenumbris nr 4 (41) / 2023 tutvustame Kohtla-Järve põlevkivitehase töölisasula elamut.
Autorid: Kadri Kallaste ja Kadri Tael
Fotod: Eesti Arhitektuurimuuseum, erakogu
