Õigupoolest ei tulegi Hiiu-Suuremõisa algust otsida päris sealt, kus tal praegu seista. Nimelt on juba 16. sajandil leidunud seal lähedal, peaaegu mererannal, mingi hoff tho Wallipe, mis 1576. aasta veebruaris, Ivan Julma ratsaväelaste saarele tungides, maha põletati.
Varsti pärast 1585. aastat langetati otsus viia too tugipunkt rannikust veidi eemale, Pühalepa kiriku külje alla. 1620. aastal, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf suurema osa Hiiumaast toonasele riigimarssalile ja Liivimaa kindralkubernerile krahv Jacob de la Gardiele rendile andis, tehti tollest paigast kõigi ta sealsete valduste keskus.
Praegune, jumitult suur, lisaks kahele põhikorrusele ka toekat soklikorrust omav loss valmis 1760. aastaks, kusjuures tegemist oligi kõige suurejoonelisema härrashoonega, mida oldi siinmail kunagi üldse nähtud.
Pikemalt saab suursugusest Hiiu-Suuremõisa lossist, selle kunagistest elanikest ja restaureerimisest lugeda Pööningu sügisnumbrist.
Autorid: Ants Hein, Viljar Vissel
Fotod: Rasmus Jurkatam, Viljar Vissel
