Viikingilaevaga hõbedast sõlg oli küllap 1930. aastate eesti naiste lemmikehe. Ilusa vormiga romantiline sõleke kandis aga ka riigipoolset sõnumit – tahet turgutada kodanike rahvuslikke tundeid.
Enamasti oli selle materjaliks hõbe, harvem melhior, tehnikaist kasutati stantsimist, aga ka filigraani. Neid valmistati tuntud kullasseppade (J. Kopf, R. Tavast, H. Lauk, O. Tammeraid) töökodades, aga küllap ka väiksemais ettevõtteis.
Milline on viikingilaevaga sõle lugu ja kuivõrd on see tegelikult „Eesti oma asi”, sellest kirjutab Mirjam Peil Pööningu veebruarinumbris.
