Paul Balini näol on tegemist 19. sajandi II poole ühe silmapaistvama tapeeditootjaga. Peale edukat esinemist 1873. aasta Viini Maailmanäitusel sai Balinist üks rahvusvaheliselt nõutumaid luksusseinakatete tootjaid. Tema edu saladuseks olid hoolikalt valitud ajaloolised mustrid, uuenduslikud tootmisprotsessid ja töövahendid. Väsimatu katsetajana trükimeetodite alal, patenteeris Balin oma elu ajal üle kahekümne uue töövõtte, millega tema meeskonnal erinevaid hinnalisi materjale jahmatava täpsusega imiteerida õnnestus. Üks tema leiutistest oli 1866. aastal patenteeritud tempelpress ehk Balancier – selle abil pressiti soovitud materjali jäljendav struktuur tapeedi aluspaberisse. Olgugi et reljeefseid tapeete hakati tootma juba 1840. aastatel, jõudsid need oma kvaliteedi tippu alles kolmkümmend aastat hiljem.
19. sajandi keskpaigaks oli enamik tootjaid läinud üle tapeete kiiresti ja odavalt trükkida võimaldavale masintrükile. Vaatamata pingutustele masintrüki tulemust parendada jäi nende seinakatete kvaliteet siiski käsitsi trükitud tapeetidele alla. Seetõttu oli paljudel tapeedifirmadel kaks tootmisliini: üks eksklusiivsete, teine soodsate tapeetide jaoks. Valtsidega trükitud tapeete müüdi enamasti rulli, käsitsi trükitud seinakatteid aga meetri kaupa. Reljeefseid tapeete oli võimalik ka Balini ajal masinatega toota, kuid saadud mustrid olid tunduvalt lihtsamad ja väiksemad kui käsitsi valmistatud seinakatetel. Peale Balini leidus Euroopas teisigi üksikuid firmasid, kes suutsid heal tasemel reljeefseid tapeete toota. Igaühel neist oli oma käekiri ja trükimeetodid, mis nende loomingu eriliseks muutsid. Näiteks Saksamaal Einbeckis toimetanud Carl-Ludwig Herting sai kuulsaks oma realistlike lillemotiividega. Prantsusmaal oli Balini põhiliseks võistlejaks Desfossé & Karth, kes on tänaseni tuntud panoraamtapeetide tootja, kuid valmistas ka erinevaid materjale imiteerivaid tapeete. Balin oli aga valdkonna vaieldamatu meister.
Tapeedi valmistamine. Gravüür 19. sajandist.
Illusioonid materjalidest
Iga Balini tapeet on toodetud isemoodi – tihti kombineeriti omavahel erinevaid trükimeetodeid, kõige aluseks oli aga mustrite käsitsi trükkimine. Balini tapeetidele omane kõrgläige saavutati paberipinna katmisel metallifooliumi või pronksipulbriga ning erinevat tooni lakkide kasutamisega.
Nahktapeete imiteerivatele seinakatetele lisandus nende pinda visuaalselt vanutav paatinakiht, mis kanti tapeedipinnale kõige viimasena ning eemaldati sellelt osaliselt lapiga, jättes paberisse pressitud struktuuriõnarused tumedamaks.
Historitsismi vaimust kantuna trükiti Balini nime all ajaloolisi tikandeid, brokaati, sametit, kullatud nahka, pronksi, stukki, intarsiat ja Izmiri keraamilisi plaate imiteerivaid seinakatteid.
Tema tapeetide tekitatud illusioon on täiuslik – Balini kaasaegsedki on öelnud, et tema tapeedid on kaunimad kui nende eeskujud. Mustrite otsingul tutvus ta erinevate tarbekunstikollektsioonidega Euroopas, kogus ajaloolisi tekstiile, nahast seinakatteid ja eksootilist keraamikat ning kasutas mustriraamatuid, mis oli tol ajal tarbekunstnike ja käsitööliste seas levinud tava. Historitsistliku eklektika veendunud esindajana ei lasknud ta end mõjutada 19. sajandi lõpus Euroopas võimust võtvast juugendstiilist, vaid keskendus ajalooliste mustrite taastootmisele kuni oma surmani.
Balini tapeete on arvatavasti tänu nende eksklusiivsusele üpris palju algses asukohas tänaseni säilinud. Enamasti kaunistavad need historitsistlikus stiilis sisustatud lossikesi, villasid ja kunstnike maju. Meile kõige lähem näide asub Nääsi lossis, Rootsis, Göteborgi lähedal, kus Balini tapeediga on kaunistatud hoone suitsetamistoa seinad. Enamik Balini näiteid asub meist siiski kaugemal, näiteks Prantsusmaal, Belgias ja ka Ameerika Ühendriikides, kus luksuslikku Euroopa päritolu tarbekunsti kõrgelt hinnati.
Eestis pole küll otseselt Balinile omistatud tapeete leitud, kuid mainimist väärivad mõni aasta tagasi Vääna mõisa valgest saalist leitud reljeefse tapeedi fragmendid, mille muster ja trükimeetod on tema omadele hämmastavalt sarnased.
Salapärane meister
Vaatamata kunstiajaloolaste väsimatutele pingutustele katab Balini isikut ja manufaktuuri tihe saladuseloor. Kummalisel kombel pole õnnestunud sellest kuulsast mehest ühtegi ülesvõtet leida. On teada, et ta käis pea kõikide konkurentidega väsimatult kohut, et oma mustreid ja uuenduslikke trükimeetodeid kaitsta. Võibolla just seetõttu polnud tal elu lõpus kuigi palju sõpru ning vahetult enne oma 66. sünnipäeva lõpetas õnnetu mees oma elu.
Salapärasest härra Balinist on meile jäänud aga hulk uhkeid tapeedikogusid mitmes tarbekunstimuuseumis Londonis, Viinis, Pariisis ja ka Kasselis.
Autor: Kadri Kallaste
Fotod: Saksa Tapeedimuuseum, Ute Brunzel ja Frank Hellwig, Kadri Kallaste, Kristiina Ribelus, Wikimedia Commons
Telli Pööning koju käima!
Ajakirja saab tellida siit: https://tellimine.ee/est/pooning-11791 või telefonil 617 7717 (Express Post).
Pööningu varasemaid numbreid saab tellida toimetusest e-posti aadressil toimetus@ajakiripooning.ee
