Toiduteema on Eesti aja- ja kultuuriloo üldkäsitlustes kõrvalisel positsioonil, kohati lausa nähtamatu. Seda väärtuslikumad on mälestustes ning elulugudes leiduvad isiklikud tagasivaated ammu kadunud maitsete ja lõhnade maailma. Valmistades oma perele ahjupraadi või kringlit kadunud vanaema retsepti järgi, taaselustame tema oskusi ja arusaamu heast roast. Nii võivad ka isiklikud ruumid, nagu koduköök või söögilaud, saada mälupaikadeks.
Realistlikku tagasivaadet 19. ja 20. sajandi vahetuse taluoludele pakuvad mitmed maalt pärit eesti haritlaste mälestused. Nii kirjutab Saaremaal kasvanud etnoloog Gustav Ränk: „Toit oli lapseeast alates sama spartalik nagu kogu eluviis muidugi. Maiustaja oli peaaegu sama halvas kuulsuses kui päevavaras, kusjuures juba võileib kuulus pooleldi maiustuste hulka … Muidu öeldi lastelegi: kes kaht kõrvast (leivakõrvast) sööb, viiakse Siberisse…“
Pööningu kevadnumbris nr 1 (24) / 2021 teeme eestlaste toidumälestuste kaudu rännaku Eesti kultuuri- ja ajaloos.
Autor: Anu Kannike
Fotod: Piret Noorhani, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Virumaa Muuseumid
