Värske viht üheks saunakorraks korjatakse vahetult enne sauna minekut. Viha südameks võib panna hästi lõhnavaid taimi, ümbritsedes need puude tõhusamate okstega. Kuni vihtlemiseni hoitakse värsket vihta „jalgupidi“ jahedas vees, varjus. Värsketest taimedest ja okstest vihta ei ole tarvis enne vihtlemist ega vihtlemise ajal vette kasta. Saunaleili niiskusest piisab, et taime kasulikud ained vallanduvad kehasse, mitte vihaleotusvette. Lõpetad vihtlemise, too ka värske viht saunast välja, niiskele murule. Kui värske viht jääb terveks, siis saab seda järgmiseks saunakorraks kuivatada, aga enamasti siiski mitte.
Vihtlemist alustatakse jalataldadest ning liigutakse tasapisi ülespoole. Mehed alustavad vihtlemist paremast, naised vasakust jalast. Kõiki kehaosasid viheldakse läbi vähemalt kolm korda. Vihtlemise ja hingamise rütmi hoiavad saunasõna. Keha puhtaks viheldud, visatakse vihta maha ja astutakse üle viha puhtana puhtale.
Pööningu õueerinumbris Hoov (2022) jagame nippe, millest valmistada tervistavat saunavihta, ning tutvustame vihtlemistava.
Autor: Eda Veeroja
Illustratsioonid: Eesti Kunstimuuseum, Wikimedia Commons
