Viimastel aastakümnetel on uuringute käigus leitud väga uhkete viimistlustega mõisaruume (Suure-Kõpu, Kiltsi, Vana-Võidu). Need leiud rikastavad märgatavalt meie visuaalkultuuri ja arusaama, mida ühel või teisel ajal hinnati, sooviti, mõeldi ja millest unistati. Loomulikult kerkib kohe küsimus: kes olid nende meisterlike maalingute autorid? Õigupoolest ongi ainus kindla meistriga seotud maaling teada Lohu mõisast, kus antiigiteemalisse kompositsiooni peidetud kiri „Welté fec. 1791“ viitab autorile Gottlieb Weltéle.
Teist mõisamaalingute autorit tunneme vaid kaude – omal ajal mõisates uuringuid tehes märgati Hõreda kuppelsaali maalingutel kirjet „Neus 1811“, mida toona küll üles ei pildistatud ja mis nüüdseks on hävinud.
Seni oli Neusi nimi tuntud vaid kui baltisaksa kunstniku ja antiigiuurija Otto Magnus von Stackelbergi (1786–1837) poisipõlve joonistusõpetaja Vääna mõisas. Siiski, hiljuti õnnestus arhiividest leida mõned dokumendid, mis heidavad pilgu Paridom Jacob Neusi päritolule ja avavad pisut laiema pildi kunagistest meistritest ja loomepraktikatest.
Pööningu suvenumbris nr 2 (32) / 2022 kirjutame Eesti mõisate (Vääna, Hõreda, Purila, Maidla) viimaste aastate maalinguleidudest ning nende oletatavast autorist, salapärasest Paridom Jacob Neusist.
Autorid: Hilkka Hiiop, Hannes Vinnal
Illustratsioonid: Eesti Ajaloomuuseum, National Museum Poznańis, Rahvusarhiiv, V. Rinaldo, Peeter Säre
