Tallinnas Mustamäe ja Haabersti linnaosade piiril, keset korrusmajade, parkmetsa ning ostukeskustega täidetud linnaruumi, on otsekui väikese oaasina säilinud tükike selle linnaosa minevikku – liiklusvoo eest kaitsva kõrge plangu taga peitub juugendlike joontega puitvilla, mida ümbritseb idülliline õunapuuaed. Toidunautlejamad linnakodanikud on selle maja ja aia juba leidnud, kevad- ja suveõhtutel on aed täis melu ja miljööd nautivaid einestajaid, jahedamate ilmadega pakub õdusat äraolemist uhke puumaja ise. Siin asub restoran Umami.
See, endise Metsa talu krunt paikneb kunagise Haabersti mõisa maadel, vanas Kadaka külas. Siinne asustus on põline, vanimad talud paiknesid lähedal asunud Iisaku oja kaldal juba 17. sajandil. Tänapäevast linnapilti vaadates on raske ette kujutada, kuidas 19. sajandil jäid ühele poole Kadaka teed taluhoovid – rehemajad koos kõrvalhoonetega –, teisele (linna poolt tulles vasakule) põllu- ja heinamaad.
Aegamööda küla arenes ja muutus: osa vanu talukohti kadus ning tekkisid uued, mitmed neist vanade talude jagamisel pärijate vahel. Kadaka küla ühe põlistalu, Jaagu peremees müüs 19. saj lõpul osa oma talumaadest Juhan Annuse nimelisele mehele, kes rajas Karjavälja talu. Juhan Annuse kohta on teada, et ta oli tegus mees, tegeles muu seas hankelepingutega, näiteks ostis riigile raudkive kokku ja korraldas nende transporti. Juhan oli abielus saksa soost naisega, neil oli kolm last: pojad Johannes ja Artur ning tütar Elli. Karjavälja talumaadest poole päris Juhani poeg Johannes Annus, kes rajas sinna uue, Metsa talu.
Teine pool Karjavälja maadest müüdi 1924. aastal Tallinna söögimajade pidajale Johannes Bedmerdžikule.
Uhked häärberid ja jõukas külarahvas
20. sajandi alguses, mil pealinna elanikkond tegi seoses tööstuse arengu ja linnastumisega suure hüppe, tekkis ka suurem vajadus toidu järele. Linna ümber elava talurahva jaoks oli see soodus aeg köögiviljakasvatuseks. Äri õitses, kasvav jõukus väljendus ka Kadaka küla pildis: üha enam kerkis uusi elumaju, mis häärberi mõõdu välja andsid.
Üks võimsamaid Kadaka küla talusid oli Metsa naabertalu Sinika (nüüd aadressiga Kadaka tee 62, praegusest Umami restorani majast üle tee), mille jõukus oli rajatud köögivilja, eriti just kapsa kasvatamisele. Hea sissetulek võimaldas pererahval tellida esindusliku elumaja projekti ühelt kaasaja moodsamalt arhitektilt Karl Burmanilt (vanem). Maja valmis 1923. aastal ning hoone on, kuigi mõnevõrra muutununa, alles tänapäevalgi.
Arhitektuurselt sarnast joont järgib ka endise Metsa talu elumaja (tänapäeval Umami restorani maja, aadressiga Kadaka tee 141), mis on ehitatud üle tee asuva Burmani villaga enam-vähem samal ajal. Toretseva nurgatorni, väljaulatuva erkeri ja paljude akendega puumaja ilmes on näha juugendlikke jooni, väikesi vihjeid võib aimata 1920ndatel võidukäiku teinud uusklassitsismist.
Maja lasi ehitada Metsa talu peremees Johannes Annus koos perenaise Anettega. Peres sirgusid kaks poega ja tütar, lapsed elasid linnas.
Nagu küla teisteski taludes, oli ka Metsa talus oluliseks sissetulekuallikaks köögiviljakasvatus.
Metsa talu tänapäeval
Tänapäeval asub Metsa talu võluvas häärberis restoran Umami. Maja on väliselt säilitanud suuresti algse väljanägemise, interjööris on aimatav kunagise elumaja algne ruumijaotus. Ajaloolise arhitektuuri sõpradele pakuvad äratundmist juugendliku jaotusega aknaraamid, neist voogav valgus muudab ruumid helgeks ja avaraks. Vanu küttekoldeid küll kahjuks säilinud pole, leidub vaid paar uuemat kahhelahju, ent siiski on majas valitsev tunne õdus ja hubane.
Hoovis, mis linnakeskkonnas tundub lausa luksuslikult suur, kasvavad vana majaga sobivad puud ja põõsad: sirelid, elupuud, õunapuud. Nende vahele paigutatud laudades on lisaks hea toidu nautimisele mõnus tunnetada ümbritsevat aegruumi, mis pakub kujuteldava rännaku vanade heade aegadeni.
Restoran Umami
Kadaka tee 141
www.umamiresto.ee
Fotod: Tõnu Tunnel
