Eesti väikelinnades tsaariajal tegutsenud projekteerijaid on seni vähe uuritud. Siinse kandi arhitektuuriloos ei teata just ülearu palju 19. sajandi arhitekte, kes oleksid aktiivselt ja pikaaegselt kujundanud mõne kreislinna linnaruumi, tegemata järeleandmisi tollase aja arhitektuurimoes ning isiklikes erialastes huvides. Kireva, pisut müstiliselt lõppenud elulooga Friedrich Ferdinand Modi kuulsus ulatus kodulinnast isegi kaugemale, mistõttu on arhitekti pärandit võimalik tänapäeval leida ka mujalt Põhja-Eestist.
Tsaariaegse Rakvere ja Virumaa nimekaim arhitekt Friedrich Ferdinand Modi oli päritolult nn päris- ehk riigisakslane, sündinud mitte mõnes kohalikus baltisaksa peres, vaid Saksamaal Brombergis (tänapäeva Poolas).
Modi tuli 1862. aastal tööotsinguil Tsaari-Venemaale ja asus ilmselt peagi selle järel elama Eestisse. Kas ta oli eelnevalt Saksamaal mingi arhitektuurikooli lõpetanud, selle kohta täpne teave puudub. Oletatud on, et õpingud olid jäänud pooleli või oli stuudium läbitud mõnes tehnikumi iseloomuga koolis ja olnud liiga lühike, mistõttu tema diplomit ei tunnustatud päris arhitektikutse vääriliseks. Modi tegutses nimelt Venemaal, sh toona tsaaririigi koosseisu kuulunud Eestis ametlikult ehitusmeistri-ehitusjuhina, kes vastava eksami sooritamise järel oli saanud projekteerimisõiguse. Mida aeg edasi, seda sagedamini tituleeriti teda dokumentides siiski ka „härra arhitektiks“. Rakveres jõudis ta mõnda aega täita kreisi- ja linnaarhitekti kohuseid. Venemaa kodakondsuse võttis Modi 1884. aastal.
Pööningu kevadnumbris nr 1 (24) / 2021 alustame arhitektuuriajaloolise sarjaga Eesti arhitektidest ja nende loomingust 20. sajandi jooksul.
Autor: Oliver Orro
Fotod: Eesti Ajalooarhiiv, Virumaa Muuseumid SA, autori kogu
